Blogid

Leidub ka neid, kes arvavad, et paar kõrvalehüpet suhet veel ei mõjuta

Kristel 05.08.2017, 20:24

"No pettis korra, ikka juhtub. Eriti kui tegu on mehega, sest mees on ju mees ja kõik teavad millega nad mõtlevad. Pealegi ei mõtle nad enamjaolt ju kunagi enda peaga vaid naise omaga ja kui naist ei ole, tuleb teine vaadata, et mõtleks too," kirjutab Kristel oma blogis.

Seega ei tähenda, et ta ka südame teisele kingib, vaid natukesest mõnutundest. Rikastab vaimu ja keha, ning paneb ju mehe end rohkem mehena tundma. Me kõik vajame komplimente ja tänulikkust, austust ja tähelepanu. Miks mehed seda saada ei tohi?

Eks igaühe piirid saavad alguse kodust, kohe neist algsetest kodudest ja oma vanematest. Nii nagu ema ja isa, nii läheb ka lastel tihtilugu, sest kuidas sa oskakski pakkuda midagi, mida ise kunagi saanud ei ole? No ja kui sa tuled avatud suhtega perest, kus kõik on lubatud, peaasi, et ööseks oma koju jõuab, siis mida see laps ikka arvab. Meie suurimaks eeskujuks on meie vanemad ja nemad on meie eeskujud ka suurena, seda ise teadvustamata.

Mina tulen perest, kus esimene suhe oli ja püsis. Küll olid mõõnad ja tõusud, aga alati jäädi kokku ja oldi üksteisele toeks. Isegi kui aeg-ajalt käis läbi teema, et ehk oleks lahus parem, siis leiti, et olgu see teine pool milline tahes, oma südames ongi koht vaid talle ja kellelegi uuele ei osatud isegi mõelda. Polnud muret, et ema käib peol ja isa põeb kodus või isa läheb sõpradega körtsu, tõmbab nina täis ja unustab end kellegi seeliku külge. Ikka käidi ja oldi koos ning midagi ei jäänud tegemata. Kumbki ei mõelnudki, et teine pool kaasa ei tule, sest nad olid koos ikka ja alati nagu üks. 

Eks üks pool oli ka armukadedam kui teine, aga päris võrdselt kõiki iseloomujooni ju ei jagata. Ikka nägin ma pealt kui kallistati või musi anti, kaisus oldi või teist toetavalt vaadati või käsi teise õlale pandi, ilma, et sõnu vaja oleks. No ja seda ma otsin ju ka enda suhtest. Seda sidet ja tunnet, et me oleme üks.

Seega sissejuhatuseks toodud tekst, mis ühe õpetaja suust kunagi kõlas ja kogu klassi pahviks lõi, noormehed eriti ja mitte selles mõttes, et wow! tubli naine, vaid wtf? Ei tundunud see kellelegi normaalsena ja nii mõnigi lihtsalt lahkus klassiruumist. Jumal teab, mis sellel õpetajal sellel ajal kodus toimus, et muidu selline enesekindel naine tuli oma klassiruumis sellise jamaga lagedale.

Petab korra, paar või rohkem, siis võib ju veel andeks anda. Kas ikka võib? 
Minu elus on see reegel küll range. Kui oled end ihu ja hingega teisele kinkinud, siis komistamiseks ruumi ei jää. Sest mu mees on mulle sama kallis nagu seda on mulle minu lapsed ja nii nagu ma ei reeda ega peta oma lapsi, ei tuleks mul pähegi, et ma oma mehele seda teeks. Me oleme pere, meie mured ja koormad on ühised. Kuid kui komistamine toimub teise inimese voodisse, siis tuleb targalt alla anda ja mõista, et enam ta pole "sinu", sest ta on  valmis end jagama kõigiga.

Siiani oleme me mehega oma tõekspidamisi jaganud. Sest tal küll on teine minevik perekonnas, kuid valusal moel on tema ka ihu ja hingega oma pere inimene. Mitte et ma kuulnud ei oleks, kuidas mehed kõik ühel hetkel nii ehk naa petavad.. käsi ma väänama ei hakka ja koju luku taha ei pane, sest kui keegi minna tahab, siis on ta sinust juba ammu lahti lasknud. Miks puurilooma pidada?

Mina ei vaheta välja oma lapsi, ema, isa ega venda ja veel ammugi mitte ei vaheta ma välja oma meest, sest tema kinkis mulle minu pere! Kui ma temas kindel ei oleks ja ei teaks, mida me üksteise vastu tunneme, siis poleks meil lapsi ja arvatavasti töötaks ma kas Inglismaal või Saksamaal ja toimetaks omapäi. Kuid mina nunnutan oma lapsi ja valmistan hetkel mehele õhtusööki! Vat seda ma tunnen, armastust. Armastuse kõrvale sõna aps ja petmine ei mahu. Sorry.. õps, kui seda lugema juhtud ja siiani oma mehega koos veel oled.