Magamine | Beebi

Laps ärkab öösiti karjudes? See võib olla haigus: unepaanika!

Toimetas Kerttu Jänese 13.08.2017, 14:37

Laps ärkab unest paaniliselt karjudes. Katsed teda rahustada ei toimi – ta justkui ei kuuleks ega näeks, kuigi silmad on lahti. Hommikul ärgates vastab aga võsuke küsimusele: “Kuidas sa magasid?” rõõmsalt: “Hästi!”

Tallinna lastehaigla neuroloogiaosakonna juhataja Valentin Sander ütleb, et une­paanikast saab rääkida peamiselt 2-6aastaste laste puhul, kuid see iga võib pisut nihkuda.

Alates kooli­east paljudel unemured kaovad, teistel aga teisenevad – unepaanika asendub näiteks unes­kõndimise või muu unehäirega. Neuroloog viitab, et unepaanika pole rahvakeelne väljend, vaid ametlik diagnostiline nimetus rahvus­vahelises haiguste klassifikatsioonis.

Pole psüühikahäire

See kuulub küll psühhiaatriliste haiguste alarühma, kuid ei tähenda mingil juhul psühhiaatrilist haigust. Klassifikatsioon tuleneb pigem sellest, et unehäire on aju tekitatud kõrvalekalle. “See pole seotud teiste psühhiaatriliste haigustega ega eelda nende teket tulevikus,” rahustab Sander.

Unepaanika tekkepõhjused on siiani eba­selged. Mõned teadlased oletavad, et tegu võib olla lapse alles kujuneva närvisüsteemi arengu ilminguga. Unepaanikahood lõpevad enamasti ise lapse kooliealiseks saades.

Unepaanikahood esinevad sügava une (NREM) faasis ja normaalne üleminek REM-unele ebaõnnestub. See on tingitud mitte­täielikust ärkamisest sügava une ajal. Une­paanikat esineb rohkem öö esimesel poolel.

Unel on kaks põhifaasi. Esiteks NREM (non rapid eye movement) ehk sügava une faas ehk deltauni, mis on rahulik, ilma silma­liigutusteta uni. Sel ajal on inimest kõige raskem äratada ja võivad avalduda ka uneskõndimised jt unehäired. Teiseks REM (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni, mille ajal nähakse unenägusid. NREM ja REM uni vahelduvad suurtel inimestel umbes poole­teisetunniste vahedega, lastel tihedamini.

Ei tekita vaimseid häireid 

Hea uudis on see, et öised paanikahood – nagu teisedki parasomniad: uneskõndimine, õudusunenäod, hirmuhood – ei tekita lapsele ei vaimse ega füüsilise tervise häireid. Unepaanika ei ole seotud haigustega, vaid peamiselt lapse organismi arenguga. Kui aga sellised paanikahood püsivad kauem ning ka laps ise on neist teadlik, võib välja kujuneda ärevus ja hirm uinuda. Seetõttu ei tohiks lapsega seda teemat päeval pidevalt jutuks võtta.

On lapsi, kellel esineb une­paanikat teatud sagedusega paari aasta vältel. Sageli on need hood seotud­ emotsionaalsete sündmustega, kusjuures mõjutavad nii negatiivsed kui positiivsed sündmused. Osal lastel aga esineb unepaanika hooge lühema perioodi vältel pea igal ööl. “Viimasel juhul on tark nõu pidada arstiga, sest ravi medikamentidega aitab lapse sellest tsüklist välja. See on väga oluline, kuna une­paanika kurnab tervet peret,” soovitab dr Valentin Sander.

Mõnikord kaaluvad arstid ka uuringuid, sest väga erandlikel juhtudel võib unepaanika viidata epilepsiale. Seda aga hindab arst vanema kirjelduse ja lapse nägemise põhjal.

Loe teemast pikemalt Pere ja Kodu DIGIKODUST