Blogid

Kergendus: "Nii lasteaeda mineku aeg kui aed said valitud õiged!"

Berit 10.09.2017, 22:03

Paar nädalat tagasi oli JJ esimene lasteaia päev. Ilmselt on peresid, kus see päev on umbes sama pidulik kui 1. september, meil läks see aga kuidagi nii “tavaliselt”, et nagu oleks siin aastaid lasteaias käidud. 

Hommikul asjataski Teet JJ-ga kõik toimetused, võtsid ühes õhtul pakitud lasteaia koti ja enne kui nad uksest juba väljusid, jõudsin kiirelt ühe pildi teha, musi-kalli ja läinud nad olidki. Lasteaeda jõudes oli JJ kohe mängima läinud ja kui Teet seal kasvatajaga vajalikud jutud räägitud sai, siis oli möödunud pool tundi, JJ lehvitas ja Teet läks tööle.

Suur õhin

Enne lõunaund sättisime meie Jenniga end JJ-le järgi, kus esmalt muidugi JJ üldse koju tulla ei tahtnudki, aga lubadusega järgmine päev tagasi tulla, saime siiski koju mindud. Jenni võtab uuest elukorraldusest maksimumi ja nüüd, kus suur vend ei tule kell 7 teda äratama, magab ta hommikul mõnuga 9 või isegi 10-ni, sellise pika unega ei jää ka eriti palju aega selleks, et vennast väga puudust tundma hakata.

Esimene nädal oligi nii, et JJ ärkas ise hommikul, et saaks koos issiga lasteaeda, suur õhin sees. Kolmandal päeval proovisime ka magama jäämist, sest juba teisel päeval läks ta omale ka voodit valima (kambavaim!). Paraku see nii libedalt ei läinud ja kui ta ikkagi suure proovimise peale rahulikult uinuda ei suutnud, läksime järgi. Samas, kui koju tulime ja küsisin, et kas homme lähed jälle, oli vastus kindel jaa.

Uus nädal tuli kahtlaselt, mulle tundus, et hakkab vist mingi nohu tekkima ja nii me teda mõned päevad üldse lasteaeda ei viinudki. Õnneks sellest “vist hakkab midagi tekkima” faasist asi kaugemale ei läinud ja sai jälle minna, kuid lõunaunne jäämist hakkame uuesti proovima sellel nädalal. Meil aega on ja mingit sundi pole, seega teeme nii, et tore oleks.

Hoos ja rõõmus

Ja tundub, et tore JJ-l tõesti on. Ta on seal nii hoos ja nii tunneb rõõmu, et saab omaealistega mängida ja tegutseda, juba esimesest päevast peale tuli ka rohkem juttu kui tavaliselt – aga no eks toimus ka rohkem ja oli millest rääkida. On hommikuid, kus ta tahaks parema meelega kohe õue mängima jääda ja siis on rühma/tuppa jäämise tõttu ka paar pisarat tulnud, aga õnneks need on siiski kiirelt möödunud, kui koos teistega tegevused käima lähevad.

Kui õues käib ta seal tulenevalt meie “suvisest” ilmast pigem kummikutega, paksemate dresside ja jope või paksema dressikaga, siis sisejalanõudeks said esialgu varasemalt mainitud lahtised Kavati sandaalid. Juba esimesel päeval küsis Teet, kes teda seal mängimas vaatas, et kas midagi pehmemat meil pole. Õnneks jõudsid kohale ka Tikki nahast sandaalid, mis barefoot põhimõttel ehk lapsel on nendes võimalikult paljajalu olemise tunne. Esimene mulje on ikka väga super nendega, JJ saab mõnusalt maas istuda, ei ole rasked ja lisaks on peal muidugi dinosaurused. Tundub, et lapsel on tõesti hea ja mugav, sest lasteaiast lahkumiseks ei taheta neid jalast võtta ja kompromissina peame sandaalid koju kaasa võtma

Ühesõnaga on algus läinud tegelikult väga hästi ja rahulikult. Loodame, et nii jätkub ja JJ-le ikka meeldib seal, mulle igatahes tundub, et nii aeg kui ka aed said õiged valitud!

Loe ka pereblogi https://lifeatlucky13.wordpress.com/