Blogid

Lapsehoidja otsingul: „Pole mõeldav, et sugulased kogu vaba aja meie beebile pühendavad.“

Mariliis 17.09.2017, 22:18

Mulle on silma jäänud, et paljudel ei ole vähimatki probleemi lapsehoidjate leidmisega ja terve suguvõsa lendab vile peale kohale ning on valmis mis tahes vanuses lapsi kantseldama. Minul sellist luksust pole.

Lähedal elab küll mehe perekond - vanemad ja õde, kuid ei ole mõeldav, et nad oma viimsegi vaba aja meie imikule pühendavad. Nad käivad täiskohaga tööl ning mul ei ole isegi südant neilt sellist asja paluda. Ses suhtes, et mina näiteks ei tahaks peale tööd kohe kella 21ni kellegi imikut hoida. Korra nädalas veel, aga oma aeg peab ju ka inimestele jääma.

Mu abikaasa käib kahes kohas tööl ning üks on graafiku alusel ja teine on puhta öine töö, mistõttu ei saa ta iga nädal beebiga kodus olla, kuniks mina õppimas olen. Korra mõtlesin, et ma siis osades tundides lihtsalt ei käi, aga see kuramuse matemaatika on gümnaasiumis ikka parajalt keeruline, seega tahaksin võimalikult palju siiski kohapeal käia.

Asusin otsima

Lühidalt - alguses otsisin hoidjat oma tuttavate seast Facebookis, kuid kuna keegi ei reageerinud, siis postitasin kuulutuse gruppi "Lapsehoidjad Tartus". Soovijaid oli minu üllatuseks lausa üle kümne. Palusin potentsiaalsetel hoidjatel end paari sõnaga kirjeldada ning lisada ka oma tunnitasu soovi.
Mõni kiri oli juba nii lühike ja nagu äkiline stiilis "saan hoida reedel". Ei mingit "tere" ega "head aega", lihtsalt plärts ja kõik. Sellised kandsin kohe maha.
Meeldivaid kandidaate oli tegelikult päris palju, aga üks noor Tartu koolitüdruk jäi mulle kuidagi eriti erksalt meelde ja nii me ta endale täna külla kutsusimegi.

Tegime sellise vabas vormis töövestluse moodi asja. Pakkusin küpsiseid ja teed ja ajasime juttu.Hoidjaneiu oli väga soe ja armas. Printsess naeratas talle kohe rõõmsalt. Ajasime rahajutud ära ning rääkisime ära, mida kumbki osapool teiselt ootab ja siia otsustasime ka väikese katse teha. Jätsime Printsessi hoidjaga kahekesi ja ise läksime abikaasaga koera jalutama.

Kui ukse enda seljatagant kinni tõmbasime, siis kuulsime, kuidas beebi nutma hakkas. Oeh. Ema süda jättis kaks lööki vahele. Tagasi tuppa me siiski ei läinud. Jalutasime koeraga maja ees nii 5-10 minutit, ma kibelesin kiirelt tuppa tagasi, kuid teadsin, et pean lapsehoidjale natukene aega ka andma, et nad saaksid meie beebiga rohkem tuttavaks. Kui tuppa jõudsime, ei olnud nutvast lapsest enam märkigi ja nad mängisin kenasti suures toas põrandal. Printsess pakkus hoidjale kenasti oma mänguasju ja muudkui õh-itas.

Hea tunne

Ma tundsin end uue hoidja seltsis ka väga mugavalt ning mulle ei jäänud midagi nagu kripeldama. Sisetunne ütles, et kõik on ok. Kivi langes kohe südamelt ja ma teadsin, et lapsehoidja on leitud. Noor hoidja on ise selline julge ja hakkaja. Ei karda nutvat last, kakaseid mähkmeid ega ka lapse magama panemist. Kõigega saab hakkama :) Lohutas mind, et ma ei muretseks ja lapsed enamasti lõpetavad nutu juba minutid peale ema lahkumist. Rahustas minu kenasti maha oma jutuga. Lisaks elab ta meile väga lähedal, seega saab tormata kohale ka väiksema etteteatamise peale.

Homme ongi tal meie juures esimene pikem hoidmine, kuna minul on õhtul kool ja abikaasa on tööl. Õnneks on mul suurem laps ka hoidmise ajal kodus ning saab vajadusel aidata ja nõu anda, kui noor hoidjapreili hätta peaks jääma.
Huh! Läks lihtsalt see lapsehoidja valimine. Loodetavasti sujub meie koostöö kenasti ning saan äkki mõni õhtu isegi abikaasaga koos kinno mindud. Mine meid hulle tea!

Loe ka beebi ja kaalublogi http://iseoledpaks.blogspot.com