Blogid

„Lapsi ja loomi me ei taha!“ Eestis pannakse lapsed ja loomad üürikuulutustes ühte patta.

Aune 17.09.2017, 22:18

Lapsed ei meeldi vist kellelegi… ei noortele, keskealistele ja veel vähem vanuritele (eriti bussis!). Kuidas muidu seletada, et laps palutakse koju jätta, kui külla tuled ja üürikorterit otsides on paljude kuulutuste all: lapsed ja loomad pole lubatud!

Hiljuti mainis üks mu sõbranna, et oli arutanud enda elukaaslasega, et järgmisel aastal, kui neil sünnipäevad on, siis lapsed ei ole oodatud. Esiti ma ei osanudki kuidagi reageerida. Kui nüüd tagasi mõelda, siis ega ma ei teadnud ka enne Annabeli sündi kedagi, kellel oleks lapsed. St minu lähimas tutvusringkonnas ei olnud kellelgi lapsi ja seega ei olnud vaja kunagi sellistele asjadele mõelda.

Kui tegu on noorte inimeste sünnipäevaga, kus tarbitakse alkohoolseid jooke ja minnakse linna edasi pidutsema, siis see on iseenesest mõistetav, et lapsed jäetakse koju elukaaslase, vanaema või hoidjaga. See nõuab ette planeerimist, lapsel peab hea tervis olema, ta peab olema nõus olema/magama minema kellegi teisega, mina pean olema valmis minema koju iga kell jne jne. Seda ei peaks minu meelest eraldi välja tooma, et siia sünnipäevale nüüd ei ole lapsed oodatud. Samas, kui korraldatakse sünnipäev ja sünnipäevale tulija osutub emaks/isaks, kellel ei ole võimalik oma last ja/või lapsi maha ärida kuskile selleks ajaks, kas ta automaatselt ei ole siis sünnipäevale oodatud, kuna tal on lapsed?

Lapsed ja loomad

Olgu, ilma lasteta noorpaarid tahavad nautida oma koosolemisi, pidusid, sünnipäevi ilma laste nutu ja mähmeteta, aga kui nad ise saavad ühel hetkel lapsed ja neile öeldakse, et nad on oodatud küll sünnipäevale, aga ilma lasteta... Mis te arvate, kuidas nad siis reageeriksid sellele?

Mõndades kinnisvarakuulutustes on ära märgitud, kas koduloomadega ja/või lastega pered on oodatud nende poolt pakutavatesse elukohtadesse elama või mitte. Üldjuhul käivad loomad käsikäes lastega, kui ei ole lubatud loomad, siis ei ole lubatud ka lapsed ja vastupidi. Nii... minu sõbrannal on koer näiteks ja ma ei ole veel kordagi täheldanud, et tema koosviibimistel koerad keelatud oleks. Tal on endal väike sülekoer ja see on vaid loogiline, et teised võivad ka oma sülekoertega kohale tulla ja tulevadki. Ka koerad tahavad/vajavad tähelepanu, süüa, juua, välja pissi/kaka pausile ja sülle, silitamist jne.

Ainuke erinevus ehk on selles, et sülekoerad on pisemed ja ei tee sellises mastaabis võibolla pahandusi, kui seda teevad roomavad või kõndivad beebid/väikelapsed, AGA, kui lapsi kenasti kontrollida ja mitte lasta nad teise tuppa üksinda mängima, ei juhtu ka miskit. Siit küsimus: Kas meil on õigus võrrelda loomi (siin kohal just sülekoeri) lastega? Miks üks võib tulla, aga teine mitte? Üldjuhul on ka ikkagi iseenesestmõistetav, et enne üritusele minekut küsitakse, kas ma võin oma lapse ja/või koera kaasa võtta. Vähemalt minu jaoks.

Miks nad ei meeldi?

Ma ei ole oma sõbranna peale solvunud ega kuri ja ma kindlasti lähen tema sünnipäevale, kui mul on võimalus selleks päevaks laps jätta isa hoolde, kuid mingi trots (trots ei ole õige sõna aga ma ei oska öelda ka seda õiget) tekkis selle “nende arutelu” peale. Hakkasin kohe sügavuti mõtlema selle peale, millest võib olla tingitud see, et lapsi ei soovita? Mitte ainult sünnipäevadele, vaid üldse.

Kodu ei ole turvaline, ei taheta, et lapsed rikuvad mööblit vms, ei saa suhelda, kuna vaja lapsele tähelepanu suunata jne. Variante on palju. Kõik inimesed ei ole teps mitte lastearmastajad ja nad ei salli nende lähedust… siis tulebki öelda, et ma ei salli lapsi ja ma ei taha näha neid. Arvestada tuleb ainult sellega, et, kui ühel hetkel nad peaksid hakkama lastearmastajateks ja neil on peres laps või kaks, siis ka neid ei sallita vastutasuks võinii. Lihtsalt kahju oleks, kui su lapsed ei meeldi sinu sõpradele, aga mis parata, kui ka juhtub nii.

Edit: Tunnistan, et postitus on natukene emotsionaalne ja ma lihtsalt ei ole varem kokku puutunud olukordadega, kus palutakse laps koju jätta. Siiamaani on alati küsitud, kas ma ikka võtan Annabeli kaasa. Pigem saan ise aru, kuhu on adekvaatne laps võtta, kuhu mitte ja eks ikka eelistan ise ka minna mõnele koosviibimisele ilma lapseta, sest paratamatult sööb laps suurema osa minu tähelepanust ära ja teistega suhtlemine võib olla kohati isegi väga raske. Kõik on kirjutatud heas võtmes ja  soov on saada arutelu vormis tagasisidet või erinevaid arvamusi selle kohta, millal on okei öelda: “Palun lapsed koju jätta”.

Olen saanud palju hukkamõistu peale Annabeli sündi. Küll ei meeldi inimestele lastega emmed/issid ühistranspordis, ei taheta, et nad oma lastega poes käiksid, iga lapse hääle peale saan juba hukkamõistvaid pilke inimeste poolt. Küll ajavad lapsed neid närvi ja on ees, võtavad vanurite kullast kallimaid istekohti bussis ja mitusada häda. On olukordi, kus mina jään bussist maha, sest inimesed jooksevad ja trügivad bussi, et endale garanteerida koht ja uste sulgudes vaatavad jumala südamerahuga, kuidas vankriga ema bussist maha jäi... Natuke teistlaadi näide… lähen välja, tutvun inimestega ja täpselt niikaua, kui ma ei maini, et mul on kodus laps, olen ma huvitav. Peale sõna”laps” ütlemist tunnen, kuidas plats mu ümber läheb puhtaks. Kohati isegi naljakas!   Minu point…lapsed ei ole tänapäeval soosingus. Mulle tundub, et nad ei meeldi kellelegi… ei noortele, keskealistele ja veelvähem vanuritele. Loodan ikka, et asi ei ole selles, et ainult minu laps ei meeldi, kui mul palutakse laps koju jätta.

Kui keegi tuttav või mitte nii hea sõber/sõbranna peaks oma sünnipäevakutses märkima ära, et lapsed pole oodatud siis ma lihtsalt ei läheks ise ka. Ei viitsiks nii palju vaeva näha ja leida keegi, kes Annabeli hoiaks. Kui tegu on peoga, kus minnakse välja, siis on see iseenesest selge, et lapsed ei lähe Butterfly Lounge või Hollikasse shotte jooma, eks?

Lapsed on üks elu osa. Nad on ka osa meist ja see on teada, et nende esimestel aastatel on nad oma vanematest, eriti emast, üsna lahutamatud. Mul on tutvusringis sõbrannasid, kes annavad veel rinda oma lapsele. Kuidas sa ütled talle, et jäta oma laps koju ja tule sünnipäevale? Ma olen siiani käinud kõikidel sünnipäevadel, koosviibimistel, tähtpäevadel (jaanipäev, jõulud jne) koos Annabeliga. On olnud erandeid, täpselt üks kord, kui sõbra sünnipäev oli linnast väljas ja telkides. Annabel jäi sel korral issiga koju!

Loe ka https://seeeiolemuinasjutt.ee